-

vahel on hea kui hästi öeldakse.
eile ma tegin ise(!) ühele vanahärrale kohvi. tööl. see oli umbes viieteistkümnes mu enda tehtud kohv. viisin mehele kohvi lauda ja siis ta otsis ühe käega raha välja ja ulatas mulle 20 krooni. vaatasin, et natukene imelikult hoiab ühte kätt. ja siis palus ta mul endale suhkrut kohvi sisse panna. selgus, et ta ei saanud oma vasakut kätt liigutada. pärast oli näha, et ka vasak jalg oli tal väga niru.
igatahes lõpetas ta oma kohvi ja pärast kutsus mind enda juurde ja ütles, et ta oli tükk aega mõelnud, et kus kohvi saab juua ja nüüd leidis koha, kus saab. ma ei saand aru et mismõttes, igalpool saab ju, tema jälle vastu, et mujal saab lurri ja luges sõnad peale et ma veel sellist kohvi teeksin ja jätsimegi sõbralikult ja rõõmsalt hüvasti.

see oli hea. selline tunne, mida raha eest ei saa. jess :)

kahjuks ma arvan, et teda ma enam ei kohta. aga nüüd jääb mulle see mälestus kindlasti.



ma olen vahepeal teinud igasugu maailmaleedimaid asju(wrc ralliauto, rohkem sõnu pole vaja), aga ma ei viitsi lihtsalt kirjutada.

seega:
ma olen üliboss vend ja elu on leet või lill



näebs,
josp