aga ma lihtsalt ei viitsi

tegelt minu blogi ei olegi see koht kus ma kirjeldan oma seiklusi maal ja merel seega ma ei kirjutagi kui lahe prahas oli ja kuidas varssavis läpparit panime ja kuidas nalja sai nii et till tahtis küljest kukkuda.

seega ma kirjutan siia suvalist illi, mida on pärast endal hea lugeda.
sügis tuleb varsti ja esimest korda üle 12 aasta ei astu ma septembri alguses härma kooli ustest sisse. väga imelik, ma olen nii kaua seal asustuses käinud. nagu teine kodu raisk. aga noh, nii see on, et asjad muutuvad ja ei ole mõtet selle pärast vinguda, sest tegelikult kõik uued asjad toovad endaga kaasa huvitavaid inimesi ja sündmusi.
geograafiateaduskond igatahes täieneb sügisest minuga ja paljude teiste noorte inimestega, kelle hulgast ma usun, et leian päris mitu head inimest.
kohevarsti lahkuvad mõned kallid inimesed tartust, parematele jahimaadele. kahju on kindlasti, kuid nii loll ma ka pole, et ma aru ei saaks, kui palju head sellest tuleneb. mina saadan neile kaasa igatahes oma õnnistuse. varsti näeme niikuinii. olgem ausad, mina ise plaanin ka tulevate aastate jooksul kuskil välismaal mingi aja veeta.

täna õhtul, 3 tunni pärast on vanemuise kontserdimajas mingi kontsert. esineme seal ka, eile kadri helistas mulle et omgomg tule ka baritoni pole üldse. no kuidas ma saan keelduda..? ei saagi, aga mis sest, laulda on äge. loodan ainult, et ma väga ei faili sest pole ammu laulnud ja hääl on ka tegelikult päris sitt aaaaaanoh. pohlad

aa üks hea nali oli ka eelmine nädal, kui hääletasime ediga viljandist saaremaale. seisime pärnu maantee peal ja suht kohe võttis meid üks tüüp peale. lubas pärnu ära viia. jumalast norm tüüp oli rääkisime juttu kohe, ning veitsa aja pärast tuli ilmsiks et tal on jõhker pohmell ja ta ei viitsi üldse sõita vaid tahaks õlut juua. hedi oli kohe valmis sõitma (mina oleks ka olnud aga ilmselgelt ma ei olnud konditsioonis sel hetkel) ja peatusime korraks ühe poe juures ja ostsime hunniku õlut. hakkasime täiega lakkuma autos ja mingi hetk otsustasime, et ta tuleb ka koos meiega saaremaale. käisime maximas, ujumas ja õhtal jõudsimegi saaremaale valjala külasse kus ramirez sünnat pidas. päris naljakas oli kogu see reis. tüüp kaotas vahepeal rannas autovõtmed ära, õnneks tulid suht kohe välja jälle. auto lagastasime tegelt päris korralikult ära aga sellest oli suva sest see oli mingi tema tsiki oma..

swifti pagassis on mingi kuradi jope, mida keegi omaks ei võta. veits imelik. ma ei oska sellega midagi teha.

pohhui, lõpetan oma jube huvitava blogikirjutise

tsautsau!